Blogi

  TANTSUTEATER “ÕED SHAHRAZAD” TEKKIMISE LUGU

Kõhutants tuli meie ellu 1998. aasta augustis. Kõik sai alguse plaanist minna Norra. Jaheda ja vihmase suve tõttu soovijaid nappis ja meie reis jäi ära. Reisibüroo pakkus Norra asemele kontrastse riigi – Türgi. Siis me veel ei teadnud, et meie esimene tutvus Türgiga saab meie elus nii määravaks ja seob meid tugevalt idamaise tantsu ja kultuuriga. Ühel paadireisil Alanya lähistel võlus meid imeline meeskõhutantsija: võluv ja professionaalne artist, meisterlik ja särav tantsija. Eestisse tagasi jõudes oli meil juba kindel soov kõhutantsu õppima minna.

Tantsuga tegelesime me juba varasest lapsepõlvest. Käisime teater „Vanemuine“ juures balletistuudios Aivar Kallaste balletitundides. Hiljem showtantsu stuudios Tartus. 1997. aastal hakkasime õppima flamenkot stuudios „Duende“ Tiina Pikase juures. Meie esimeseks idamaise tantsu õpetajaks sai Juta Rahkema. Olime poolteist aastat kõhutantsu trennis käinud, kui ootamatult tuli pakkumine esineda Tartu esimeses araabia restoranis „Babylon Kebeb House“ avamisel. Omanikule me meeldisime ja ta soovis, et igal nädalavahetusel astuksime ette uue programmiga, mille kestuseks oleks 30 minutit.

 

Teadmisi kõhutantsust pidevalt täiendasime videomaterjalide abil, mida restoraniomanik tõi meile Iraagist. 2000. aastal ei olnud sugugi kerge saada infot idamaise tantsu kohta. Peamiseks infoallikaks meie esinemiskarjääri alguses said meie jaoks just VHS videokassettidele salvestatud kõhutantsijate etteasted ja õppetunnid. Kuna põhiliselt nägime me videote vahendusel Liibanoni ja Türgi kõhutantsijaid, siis eelistasime ka rohkem liibanoni ja türgi muusika saatel tantsida. Ka meie tantsustiilis oli tollal palju Liibanoni mõjutusi. Kuna samal ajal olime me täielikult türgi kultuuri ja muusika lummuses, siis käisime me oma ülikooli õpingutega paralleelselt türgi keele kursustel. Hiljem mitmeid kordi oma tantsukarjääri jooksul tuli türgi keel meile kasuks.

„Babylon Kebab House’is“ kahe aasta jooksul saime me suurepärase lavakogemuse ning soovi veel rohkem tantsuga tegeleda ja tantsukultuuri uurida. Ja kuna esinemisi oli meil väga palju ka väljaspool restorani, siis oli meil vaja esinejanime. Esinejanime idee tuli meie emalt, kes pakkus välja muinasjutust „1001 ööd“ nime Šahrazad. Järgnevalt saigi meie tantsuloomingu põhiideeks lugude vestmine läbi tantsu. Esimestena Eestis hakkasime me esinema mini-tantsulavastustega idamaises stiilis. Meie lavastused olid kuni 15 minutit pikad. Etenduste jooksul kehastasime kuni neli tegelaskuju. Tantsumuusika valikus tulid meile kasuks Tartu I Muusikakoolist saadud muusikaharidus, rütmitunne ja loomulik muusikaline vaist. Me mõlemad lõpetasime Tartu I Muusikakooli akordioni erialal. Oma lavastustele tegime ise dekoratsioonid, kostüümid, koreograafiad ja ka etenduste süžeed. Kuigi Eestis on esinemisvõimalused üsna piiratud, kutsuti meid ka samadesse paikadesse kordi ja kordi tagasi esinema. Iga kord tulime täiesti uue kavaga ja seega kogusime populaarsust. Meil kujunes välja oma stiil ja me ei püüdnud kunagi ühtegi kuulsat tantsuartisti ei järgi teha ega kopeerida.

Meie esimene kohtumine Egiptusega toimus 2001. aastal. Peale seda reisi arvasime, et mitte kunagi elus ei reisi me Egiptusesse. Egiptuses šokeeris meid kõik. Tantsukirg aga kutsus ja teadmised tulid veelgi tõhusamalt just Egiptuses olles. Imelikul kombel muutus Egiptus iga järgneva reisiga meie jaoks üha huvitavamaks. Oleme korduvalt võtnud tantsutunde Egiptuse artistidelt nii nende kodumaal kui Eestis. 2008. aastal võitsime Kairos Rahvusvahelisel Festivalil „Nile Group“ hõbeda. Samal aastal osales Liisi (Lizi) rahvusvahelises tantsušõus „Hizzi Ya Nawaem“ Liibanoni TV-s ja mina (Maria) osalesin Eesti telešõus „Talendijaht“. 2010. aastal omandas Liisi Tallinna Ülikooli magistrikraadi koreograaf-lavastajana. Viimase 16 aasta jooksul, aastast 2000, oleme esinenud väikestel ja suurtel üritustel Eestis, Lätis, Venemaal, Egiptuses, Türgis, Liibanonis, Kuubal, Mehhikos, Indias, Saksamaal, Šveitsis.

Aastatel 2002–2007 andsime kõhutantsutunde Tartus stuudio „Duende“ juures, alates 2006. aastast Tallinnas ja 2015. aastast Viimsis. Pidevalt jätkame idamaise kultuuri uurimist ja ammutame sellest inspiratsiooni. Meid innustavad idamaiste tantsude loomisel ka flamenko, mustlastants, sufi tants, Bollywood, kaasaegne ballett, salsa ja paljud teised. Meeleldi jagame oma õpilastega tantsuteadmisi ja puhast tantsurõõmu. Tuleviku osas oleme optimistlikud ja ootame uusi väljakutseid, põnevaid projekte teiste tantsijate ja muusikutega.

„Sisters Shahrazad“ nimel

2016. aasta juulis

vestnud Maria Taniroo